JUHENDMATERJALIDE KOGUMIK

RAHVUSVAHELISEKS ÕIGUSABIALASEKS SUHTLUSEKS TSIVIILASJADES

JUSTIITSMINISTEERIUM

Tallinn 2001

Saateks

Viimaste aastate jooksul on Eesti ühinenud enamuse rahvusvahelist õigusabi käsitlevate konventsioonidega, samuti on sõlminud kahe- ja mitmepoolseid õigusabilepinguid, mis reguleerivad õigusabialast suhtlemist lepinguosaliste vahel. Õigusabilepingud ja konventsioonid moodustavad siseriikliku õiguse lahutamatu osa. Käesoleva juhendmaterjali eesmärgiks on aidata Eesti pädevatel ametiisikutel, eelkõige kohtunikel, esitada ja menetleda rahvusvahelist õigusabi puudutavaid taotlusi tsiviilasjades.

Juhendmaterjalide kogumikku on koondatud Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord, rahvusvahelist õigusabi reguleerivad õigusabilepingud ja olulisemad konventsioonid, nende osalisriikide nimekirjad ning näidised.

Juhendmaterjalide kogumik on koostatud Justiitsministeeriumi välissuhete talituse ja kohtute osakonna poolt, kuna vastavalt konventsioonidele ja õigusabilepingutele on Eesti Vabariigi keskasutuseks õigusabi alases välissuhtlemises Justiitsministeerium ning ministeeriumi põhimääruse kohaselt lasub ülesanne vahendada ja koordineerida rahvusvahelise õigusabi alast suhtlust kohtute osakonnal.

Oma ettepanekutest, vigadest ja puudustest käesolevas kogumikus palume teavitada Justiitsministeeriumi kohtute osakonna rahvusvahelise õigusabi talitust telefonil 620 8183 või e-posti aadressil: marju.laas@just.ee.

Edukat koostööd soovides

Märt Rask

Justiitsminister

I ÜLDSÄTTED.................................................................................................................................................. 5

Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord 5

II ÕIGUSABILEPINGUD.............................................................................................................................. 12

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigussuhete leping...................... 12

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping "Õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades"........................................................................................................................ 33

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades 61

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades..................................................................................................................................... 80

III KONVENTSIOONID JA RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED................................................ 100

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon.............................................................................................................................................. 100

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 108

Nõuded keele kohta................................................................................................................................... 109

Dokumentide edastamine muul viisil...................................................................................................... 110

Haldusasjadega seotud dokumentide välisriikides üleandmise Euroopa konventsioon 111

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 118

Tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise konventsioon..... 119

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 129

Nõuded keele kohta................................................................................................................................... 130

Rahvusvahelise kohtumenetluse lihtsustamise konventsioon.............................. 131

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 141

Nõuded keele kohta................................................................................................................................... 142

Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon 143

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 152

Välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon....................................................... 153

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 159

Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon............ 160

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 165

Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe....................................................... 166

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 171

Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe lisaprotokoll.................. 172

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 176

Selgitav materjal......................................................................................................................................... 177

Laste hooldusõigust ja laste hooldusõiguse taastamist käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise Euroopa konventsioon......................................................................................................................... 178

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 188

Selgitav materjal......................................................................................................................................... 189

Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsioon 193

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 203

Selgitav materjal......................................................................................................................................... 204

Välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon 209

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 214

Selgitav materjal......................................................................................................................................... 215

Välisriikide õigusinfo Euroopa konventsioon...................................................................... 216

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 222

Välisriikide õigusinfo Euroopa konventsiooni lisaprotokoll.................................. 223

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 227

Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioon......... 228

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 243

Abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsioon................. 244

Osalisriigid.................................................................................................................................................. 251

IV EUROOPA LIIDU NÕUKOGU MÄÄRUSED..................................................................................... 252

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1347/2000.................................................................................................... 252

abieluasjade ja vanemliku vastutusega abikaasade ühiste laste eest seotud asjade kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta..................................................... 252

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta......................................................... 275

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades................................................................................................................................. 294

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades........................................................................................................... 323

V SOOVITUSLIK MATERJAL................................................................................................................... 347

Soovituslik materjal hagejatele elatiseasjades..................................................................................... 347

Lingid Internetis......................................................................................................................................... 349

Statistika...................................................................................................................................................... 378

I ÜLDSÄTTED

Avaldatud: RTL 1999, 98, 1198

Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise korra kinnitamine

Justiitsministri 2. juuni 1999. a määrus nr 26

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29 398 ja 401) paragrahvi 49 lõike 1

alusel määran:

Kinnitada Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord (lisatud).

Minister Märt RASK

Kantsler Mihkel OVIIR

Kinnitatud

Justiitsministri

2. juuni 1999. a

määrusega nr 26

Eesti Vabariigi kohtute ning välisriigi kohtute ja justiitsasutuste suhtlemise kord

1. Üldsätted

Eesti Vabariigi kohtud täidavad välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi ning saadavad taotlusi välisriikide kohtutele ja justiitsasutustele Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingute või rahvusvaheliste kokkulepete või konventsioonidega ettenähtud juhtudel ja korras.

Välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi täidavad Eesti Vabariigi kohtud üldjuhul Eesti Vabariigi seaduste järgi. Neil juhtudel, kui Eesti Vabariigi sõlmitud välislepingus on sätestatud teistsugused eeskirjad kui Eesti seadustes, kohaldatakse välislepingu sätteid.

2. Välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute õigused

2.1. Välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu pöörduda Eesti Vabariigi kohtute poole samas korras ja samadel tingimustel nagu Eesti Vabariigi kodanikud. Välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele antakse kohtutes õigusabi ning nad vabastatakse kohtukulude tasumisest samadel alustel ja samas korras nagu Eesti Vabariigi kodanikud.

2.2. Välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda Eestis notariaaltoimingute tegemist samas korras ja samadel tingimustel nagu Eesti kodanikud.

3. Õigusabi alal suhtlemise kord

3.1. Välisriigi kohtute ja teiste justiitsasutustega suhtlemise kord on sätestatud Eesti Vabariigi poolt ratifitseeritud välislepingutes ja välissuhtlemisseaduses. Välissuhtlemisseaduse paragrahvi 4 järgi on välissuhtlemisorganiteks Riigikogu, Presidendi ja Valitsuse kõrval Välisministeerium, muu ministeerium või valitsusasutus ja välisesindus. Vastastikuse õigusabi lepingute kohaselt suhtlevad lepinguosalised riigid õigusabiküsimustes Justiitsministeeriumi, Prokuratuuri ja Siseministeeriumi kaudu.

3.2. Kooskõlas punktis 3.1 sätestatuga saadavad Eesti Vabariigi kohtud õigusabitaotlused välisriikide kohtutele ja teistele justiitsasutustele Justiitsministeeriumi kaudu.

3.3. Välisriikide kohtud ja teised justiitsasutused saadavad õigusabitaotlused Eesti Vabariigi kohtutele Justiitsministeeriumi kaudu. Kui välisriigi kohtu või teise justiitsasutuse taotlus on saabunud vahetult kohtule, teatab kohus saabunud taotlusest Justiitsministeeriumile ja kui viimane ei teata taotluse täitmist takistavatest asjaoludest, täidab taotluse.

3.4. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotluse esitab Eesti Vabariigi kohtule täitmisest huvitatud isik vahetult.

4. Vastastikuse õigusabi liigid

4.1. Eesti kohtud täidavad välisriikide kohtute ja teiste justiitsasutuste õigusabitaotlusi ning saadavad samasuguseid taotlusi välisriikide kohtutele või teistele justiitsasutustele

1) protsessitoimingute tegemiseks;

2) kohtudokumentide kätteandmiseks ja isikute kutsumiseks välisriigist kohtuistungile;

3) tsiviil- ja perekonnaasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamiseks ja täitmiseks;

4) välisriikide vahekohtu otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks.

4.2. Lisaks eeltoodule antakse välisriikide kohtutele ja teistele justiitsasutustele nende palvel informatsiooni kehtivate või kehtinud õigusaktide ja nende kohaldamise kohta. Samasugust informatsiooni on võimalik küsida ka välisriikidest.

5. Suhtlemiskeel

5.1. Suhtlemiskeele küsimustes tuleb järgida konventsioonide ja õigusabilepingute vastavaid sätteid.

5.2. Riikidega, kellega on sõlmitud vastastikuse õigusabi lepingud, suheldakse üldreeglina vene keeles.

5.3. Kui õigusabipalve saadakse välisriiki konventsiooni alusel, on vajalik järgida vastava riigi deklaratsiooni keele kohta (vt konventsioonide lisad).

5.4. Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotlusele peab taotlust esitav isik lisama ka vahekohtu otsuse ja vahekohtu kokkuleppe ametlikult tõestatud tõlke eesti keelde.

5.5. Tõlked tõestatakse ametliku tõlgi (kohtu koosseisulise tõlgi), notari või taotlust täitva ametiisiku allkirjaga. Tõlke notariaalset kinnitust ja legaliseerimist ei nõuta.

6. Õigusabi taotluse vorm

6.1. Õigusabitaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotlust esitava asutuse nimetus;

2) asutuse nimetus, kellele taotlus esitatakse;

3) asja nimetus, milles õigusabi palutakse;

4) isiku, kelle kohta palve saadetakse, ees- ja perekonnanimi; tegevusala (kui see on teada) alaline elu- või asukoht;

5) isiku voliniku (esindaja) nimi ja asukoht - kui on teada;

6) taotluse sisu.

6.2. Kõik õigusabi korras edastatavad dokumendid peavad olema kinnitatud taotlust esitava või täitva kohtu vapipitsatiga.

7. Protsessitoimingute teostamise kord

7.1. Rahvusvahelise õigusabi korras võivad kohtud Eesti seadustega ettenähtud korras teha teise riigi kohtu või muu justiitsasutuse palvel järgmisi protsessitoiminguid:

1) pooltelt, tunnistajatelt ja ekspertidelt ütluste võtmine;

2) ekspertiiside tegemine;

3) vaatlus;

4) asitõendite üleandmine.

7.2. Neid palveid täidab taotluse saanud kohus Eesti seaduste kohaselt. Palve saatja taotlusel võib aga protsessitoimingutes juhinduda ka palve saatnud asutuse riigi seadustest, kui nende sätted ei ole vastuolus Eesti seadustega.

7.3. Kui taotluse saanud kohus ei ole pädev seda täitma, saadab ta palve edasi pädevale kohtule ning teatab sellest Justiitsministeeriumile.

7.4. Kui taotluse täitmine osutub võimatuks, tagastatakse see Justiitsministeeriumi kaudu ning teatatakse ka täitmist takistanud asjaoludest.

8. Dokumentide kätteandmise ja tunnistajate või ekspertide välismaalt kutsumise kord

Kohtudokumentide kätteandmist välisriikides reguleerivad õigusabilepingud ning Haagi 15. novembri 1965. a Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon.

8.1. Rahvusvahelise õigusabi korras edastatakse:

1) kutsed protsessiosalistele, tunnistajatele ja ekspertidele teise riigi kohtusse ilmumiseks;

2) teated asja arutamise aja ja koha kohta (protsessiosalistele);

3) hagiavalduste ärakirjad koos lisatud dokumentidega;

4) kohtuotsuste (määruste) ärakirjad;

5) muud kohtuasjaga seotud dokumendid.

8.2. Kui on vajalik kohtuistungile kutsuda välisriigis elav protsessiosaline, tunnistaja või ekspert, saadab kohus kooskõlas rahvusvahelise lepinguga ja käesoleva korraga välisriigi kohtule või muule justiitsasutusele taotluse anda protsessiosalisele, tunnistajale või eksperdile kutse isiklikult kätte.

8.3. Dokumendi kätteandmise taotluses näidatakse dokumendi saaja ees- ja perekonnanimi ning täpne aadress, samuti kätteantava dokumendi täpne nimetus.

8.4. Dokumendid saadetakse kahes eksemplaris, millest üks kuulub kätteandmisele ja teine koos kätteandmisteatisega tagastamisele Justiitsministeeriumi kaudu.

8.5. Kutset saates tuleb arvestada, et kutsutaval oleks võimalik ilmuda õigel ajal. Tuleb anda aega sõidudokumentide ja vajadusel viisa vormistamiseks (vähemalt neli kuud enne asja arutamist). Kohtudokumentide edastamisel Vene Föderatsiooni on vajalik ette näha tunduvalt pikem ajavahemik.

8.6. Kui dokumendi kätteandmise taotluses märgitud isiku aadress on osutunud ebatäpseks või puudulikuks, rakendab palve saanud kohus oma riigi seaduste kohaselt kõik abinõud isiku tegeliku elu- või asukoha kindlakstegemiseks.

8.7. Dokumendi kätteandmise taotluse saanud kohus annab dokumendid taotluses nimetatud isikule kätte tema riigis kehtivate eeskirjade kohaselt. Kui kätteantavad dokumendid ei ole koostatud saaja emakeeles ega varustatud tõlkega, antakse dokumendid kätte saajale vaid siis, kui ta vabatahtlikult on nõus neid sellisena vastu võtma.

8.8. Dokumendi kätteandmise taotluse saanud kohus täidab dokumentidega kaasas olnud kinnituse dokumentide kätteandmise kohta. Kui dokumendid edastatakse nn Haagi plangil oleva kätteandmisteatisega, täidetakse kohtu poolt plangi teine leht, nn Certificate, kuhu märgitakse dokumendi kätteandmise kuupäev; koht (aadress) kus dokumendid üle anti, isiku, kellele dokumendid üle anti, nimi ja muud andmed; tema seotus adressaadiga ning teatise Certificate koostamise aeg, koht ja üleandja allkiri. Haagi plangile isiku, kellele dokumendid üle antakse, allkirja ei võeta. Dokumendi kätteandmise võimatuse korral tagastatakse taotlus salle saatjale ühes selgitusega, miks ei olnud võimalik dokumenti kätte anda. Kinnitus koos teise eksemplariga dokumentidest tagastatakse kohe Justiitsministeeriumile.

8.9. Välisriigis asuva oma riigi kodaniku võib üle kuulata ja talle dokumendid kätte anda ka oma riigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse kaudu selles riigis. Sellisel juhul saadetakse vastav palve Justiitsministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu.

9. Kohtu ja vahekohtu otsuste täitmise kord

9.1. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriikide tsiviilkohtuotsuseid ainult siis, kui Eesti on selle riigiga sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu, milles muu hulgas nähakse ette ka kohtuotsuste vastastikune täitmine.

9.2. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriikide perekonnaasjades tehtud kohtu- ja kohtuväliste asutuste otsuseid/lahendeid, kui vastav välisriik on Haagi 2. oktoobri 1973. a ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni osalisriik.

9.3. Kooskõlas New Yorgi 10. juuni 1958. a välisriigi vahekohtute otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga tunnustavad ja täidavad Eesti kohtud ka välisriikide vahekohtute otsuseid.

9.4. Samadel tingimustel võivad Eesti kohtud pöörduda sissenõudja taotlusel välisriikide kohtute poole oma kohtuotsuste täitmiseks.

9.5. Vastastikku täidetakse:

1) jõustunud kohtuotsuseid tsiviil- ja kaubandusasjades;

2) jõustunud otsuseid perekonnaasjades;

3) vahekohtute otsuseid tsiviilvaidlustes;

4) kohtukulude sissenõudmise kohtuotsuseid (-määrusi);

5) kriminaalasjades tsiviilhagi rahuldamise otsuseid.

9.6. Asjades, mis kuuluvad täitmisele pööramisele välisriigis, on vajalik kohe pärast otsuse/määruse väljakuulutamist selgitada hagejale, et pärast kohtulahendi jõustumist on neil vajalik esitada lahendi teinud kohtule taotlus selle täitmisele pööramiseks välisriigis.

9.7. Eesti kohtud pööravad täitmisele välisriigi kohtu ja vahekohtu otsuseid vastavalt sissenõudja kirjalikule taotlusele, mis esitatakse otsuse teinud esimese astme kohtule. Kohtuotsuse täitmise taotlusele peab olema lisatud:

1) kohtu poolt tõestatud kohtuotsuse ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui jõustumine ei tulene otsuse tekstist endast;

2) dokument, millest nähtub, et kostjale, kes protsessis ei osalenud, oli õigel ajal ja nõutavas vormis vähemalt üks kord kätte antud kutse kohtusse ilmumiseks;

3) õiend kohtuotsuse päritoluriigi territooriumil otsuse täitmise kohta. Nimetatud õiendisse märgitakse, millises ajavahemikus otsust antud riigis täideti ja kui suur on õiendi koostamise päevaks tekkinud võlgnevus.

Välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamise ja täitmise taotlusele peab olema lisatud

1) ametlik originaalotsus või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia ja otsuse tõestatud tõlge eesti keelde;

2) kirjaliku lepingu originaal või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia, mille alusel lepingupooled on kohustunud esitama vahekohtule kõik lahkhelid, mis neil tekkisid või võisid tekkida teatava õigussuhtega seoses ning selle lepingu tõestatud tõlge eesti keelde.

9.8. Täitmisele kuuluva kohtuotsuse või vahekohtu otsuse täitmise taotluse vaatab läbi see linna- või maakohus, kelle tööpiirkonnas tuleb otsus täita.

9.9. Otsused, mis oma olemuselt kuuluvad ainult tunnustamisele (abielulahutused jne) kuuluvad läbivaatamisele Tallinna Linnakohus.

9.10. Välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmise taotluse vaatab maa- või linnakohus läbi kohtuistungil tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. Taotluse kohta teeb kohus määruse, millega tunnustab välisriigi kohtu või vahekohtu otsust ja annab selle täitmiseks loa või keeldub sellest. Täitmisele kuuluv summa peab olema kohtu määruses märgitud Eesti kroonides. Määrus koos täitedokumentidega (välisriigi kohtu või vahekohtu otsus jt) saadetakse võlgniku elukoha (asukoha) järgsele täitevosakonnale. Üks eksemplar täitmisele pööramise määrusest koos selle tõlkega vene keelde saadetakse kohe Justiitsministeeriumile.

9.11. Kui välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmise taotluse läbivaatamisel tekib küsimusi, võib kohus nõuda selgitust

1) kohtult, kelle otsuse täitmist taotletakse;

2) isikult, kes otsuse täitmist taotleb;

3) otsuses märgitud võlgnikult, kelle suhtes otsust tahetakse täita.

9.12. Välisriigi kohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest võib keelduda, kui:

1) taotluse esitanud isik või kostja ei võtnud protsessist osa seetõttu, et talle või tema poolt volitatud isikule ei olnud antud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;

2) samade poolte samas õigusvaidluses oli selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, juba varem tehtud alustanud asja menetlemist;

3) vastavalt riikidevahelisele lepingule või kui lepingus seda ette nähtud ei ole, oma riigi seadustele, kuulub asi oma riigi kohtu ainupädevusse.

9.13. Kohus võib keelduda välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisest ja täitmisest selle isiku taotlusel, kelle kahjuks on otsus tehtud. Taotlus esitatakse otsuse teinud kohtule ja sellele peab olema lisatud kinnitus, et

1) lepingupooled olid vastavalt nende suhtes kehtivale seadusele mingil määral teovõimetud või leping ei ole kehtiv selle sõlmimise aluseks olnud seaduse järgi või sellekohase viite puudumise korral vahekohtu asukoha järgse riigi õiguse järgi;

2) poolele, kelle kahjuks otsus tehti, ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei saa pool oma vastuväiteid ja kaebusi esitada muul põhjusel;

3) otsus puudutab lahkheli, mis ei kuulu vahekohtus arutamisele;

4) vahekohtu koosseis või menetlus ei vastanud poolte kokkuleppele või kui kokkulepet ei olnud, siis selle riigi õigusele, kus vahekohtupidamine toimus;

5) otsus ei ole saanud lepingupooltele kohustuslikuks, seda ei arvestata või selle täitmise on edasi lükanud selle riigi pädev ametkond, kus või kelle seadust järgides otsus tehti.

Kohus, kes on saanud välisriigi vahekohtu otsuse täitmise taotluse, võib keelduda otsuse tunnustamisest või täitmisest ka siis, kui lahkheli põhiküsimust ei ole võimalik lahendada vahekohtus Eesti seaduste alusel või kui otsuse tunnustamine ja täitmine oleks vastuolus Eesti avaliku õigusega.

9.14. Eesti kohtud saadavad sissenõudja taotlusel kohtuotsuse täitmiseks välisriigi kohtule samas korras. Taotlus koostatakse eesti keeles, lisatakse punktis 9.7 nimetatud tõlked. Taotlus koos lisadega saadetakse välisriigi kohtule Justiitsministeeriumi kaudu. Eesti Vabariigi vahekohtu otsuse täitmist välisriigis võib taotleda vahetult isik, kelle kasuks on otsus tehtud. Taotlus esitatakse välisriigi asutusele Eesti kohtu vahenduseta.

9.15. Välisriigi kohtu või vahekohtu otsuse täitmiseks sissenõutud rahasummad kantakse kohtute täitevosakondade deposiitarvele, kus neid hoitakse, kuni sissenõudja on saanud loa raha ülekandmiseks välisriiki või kantakse rahasumma tema pangaarvele Eestis. Raha kantakse sissenõudjale välisriiki pankade kaudu.

10. Õigusabi andmisega seotud kulud

10.1 Õigusabi taotluse saanud Eesti kohus kannab ise kõik õigusabi andmise kulud ega nõua nende hüvitamist taotluse saatnud kohtult või vahekohtu otsuse puhul sissenõudjalt.

10.2. Sama kord kehtib Eesti kohtute taotluste täitmisel välisriigi kohtus või teises justiitsasutuses.

10.3. Taotluse esitaja tasub või hüvitab kulud, mis tulenevad

a) kohtuametniku või adressaatriigi seaduste alusel õiguspädeva isiku osavõtust dokumentide kätteandmisel;

b) kätteandmise erikorra kasutamisest.

Kohus teatab taotluse täitmisel tekkinud kulude summa taotluse saatnud välisriigi kohtule. Kui välisriigi kohus kooskõlas oma riigi seadustega nõuab kulud sisse neid tasuma kohustatud isikult, laekuvad summad selle asutuse kasuks, kes need sisse nõudis.

Kantsler Mihkel OVIIR

II ÕIGUSABILEPINGUD

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping

Avaldatud: RT Välislepingud 1993, 6, 5

1. Keelenõuded – artikkel 5

2. Vorminõuded – artiklid 5 - 7

3. Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – artiklid 49 - 57

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigussuhete lepingu ratifitseerimise seadus

Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, millele kirjutati alla 1992.aasta 11.novembril Tallinnas.

Riigikogu esimees Ü. Nugis

Tallinn, 17. veebruaril 1993

------

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigussuhete leping

Eesti Vabariik, Leedu Vabariik ja Läti Vabariik,

võttes arvesse ajaloolist ühtsust ja sõbralikke suhteid ning omistades suurt tähtsust koostöö arendamisele õigusabi osutamise ja õigussuhete alal,

leppisid kokku alljärgnevas:

I osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel l. Õiguskaitse

1. Ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kõigi lepingupoolte seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta.

2. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teiste lepingupoolte kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi - justiitsasutused),

siseministeeriumi asutuste ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel

kui oma kodanikudki.

Artikkel 2. Õigusabi

1. Lepingupoolte justiitsasutused annavad vastastikku õigusabi tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Justiitsasutused annavad õigusabi ka teistele asutustele, kelle pädevuses on käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad.

3. Teised asutused, kelle pädevusse kuuluvad käesoleva artikli punktis 1 nimetatud asjad, saadavad õigusabi palved justiitsasutuste kaudu.

Artikkel 3. Õigusabi ulatus

Õigusabi hõlmab järelepärimise saanud lepingupoole seadusandlusega ettenähtud protsessuaaltoimingute sooritamist, nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, tunnistajate ja ekspertide ülekuulamist, ekspertiisitegemist, vaatlust,

asitõendite üleandmist, kuriteo toimepannud isikute kriminaaljälitamise algatamist ja väljaandmist, teise poole palvel andmete esitamist isikute karistuse kohta, nende vastu kriminaalmenetluse teostamise, kriminaalmenetluses tagaotsitavaks kuulutamise, krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks või krooniliseks vaimuhaigeks tunnistamise kohta.

Artikkel 4. Suhtlemise kord

Õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja siseministeeriumi keskasutuste kaudu.

Artikkel 5. Kasutatav keel

1. Palved või ülesanded õigusabi andmise kohta ja nendele lisatavad dokumendid koostatakse palvet esitava asutuse riigikeeles. Palve tõestatakse palve esitanud asutuse vapipitseriga ja juhi (kompetentse isiku) allkirjaga.

2. Õigusabi andmise palvele või ülesandele ja sellele lisatud dokumentidele peab olema lisatud nende tõlge palve täitja riigikeelde või vastastikku kokkulepitud keelde. Tõlge tõestatakse ametliku tõlgi, notari või palvet esitava asutuse ametiisiku allkirjaga ning selle asutuse vapipitseriga, või palvet esitava poole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse poolt.

3. Õigusabi andmise palve või ülesande täitmisel koostatakse dokumendid palve täitja riigikeeles ja saadetakse koos nende tõlkega palve esitanud asutuse riigikeelde või vastastikku kokkulepitud keelde. Tõlge tõestatakse ametliku tõlgi, notari või palvet täitva asutuse ametiisiku poolt ning selle asutuse vapipitseriga, või palve esitanud poole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse poolt.

Artikkel 6. Dokumentide vormistamine

Dokumendid, mida justiits- ja muud asutused saadavad õigusabi andmise korras, peavad olema tõendatud vapipitseriga.

Artikkel 7. Õigusabi andmise palve või ülesande vorm

Õigusabi andmise palves või ülesandes peab olema märgitud:

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetus;

2) asutuse nimetus, kellele järelepärimine on adresseeritud;

3) asja nimetus, milles palutakse õigusabi;

4) isikute ees- ja perekonnanimed, kelle kohta saadetakse palve või ülesanne, nende kodakondsus, tegevusala ja alaline elu- või asukoht;

5) nende volinike nimed ja aadressid;

6) ülesande sisu, kriminaalasjades aga ka toimepandud kuriteo tehiolude kirjeldus ja selle juriidiline kvalifikatsioon.

Artikkel 8. Täitmise kord

1. Õigusabi andmise palve või ülesande täitmisel kohaldab justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, oma riigi seadusandlust. Ent palve või ülesande esitanud asutuse palvel võib ta rakendada ka selle lepingupoole protsessinorme, kui need ei ole vastuolus tema riigi seadusandlusega.

2. Kui justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, ei ole pädev seda täitma, saadab ta palve või ülesande edasi pädevale justiitsasutusele ja teatab sellest asutusele, kes palve või ülesande esitas.

3. Vastava taotluse saamisel informeerib justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, ülesande täitmise ajast ja kohast asutust, kes palve või ülesande esitas.

4. Pärast ülesande täitmist saadab justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, dokumendid palve või ülesande esitanud asutusele; kui õigusabi ei olnud võimalik anda, saadab ta palve või ülesande tagasi ja teatab selle täitmist takistanud

asjaoludest.

Artikkel 9. Dokumentide kätteandmise kord

1. Järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega. Juhul kui dokumendid ei ole koostatud järelepärimise saanud lepingupoole keeles või ei ole varustatud tõlkega, antakse need üle saajale, kui ta on nõus need vabatahtlikult vastu võtma.

2. Kätteandmise palves peab olema ära näidatud saaja täpne aadress ja kätteantava dokumendi nimetus. Kui kätteandmise palves märgitud aadress osutus mittetäielikuks või ebatäpseks, rakendab järelepärimise saanud asutus oma riigi seadusandluse kohaselt abinõusid täpse aadressi kindlakstegemiseks.

Artikkel 10. Dokumentide kätteandmise kinnitamine

Dokumentide kätteandmise kinnitamine vormistatakse vastavalt järelepärimisele saanud lepingupoole territooriumil kehtivatele eeskirjadele. Kinnituses peavad olema märgitud kätteandmise aeg ja koht, samuti isik, kelle kätte dokument anti.

Artikkel 11. Dokumentide kätteandmine ja kodanike ülekuulamine diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu

Lepingupooltel on õigus anda kätte dokumendid ja kuulata oma kodanikke üle oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste kaudu. Seejuures ei tohi rakendada sunniabinõusid.

Artikkel 12. Isikute kutsumine välismaale osavõtuks kriminaal- või tsiviilasjade arutamise protsessist

1. Kui eeluurimise või kohtuliku arutamise ajal ühe lepingupoole territooriumil tekib vajadus kutsuda kohale teise lepingupoole territooriumil viibiv isik, tuleb pöörduda selle lepingupoole vastava asutuse poole palvega kutse kätte anda.

2. Kutse ei tohi sisaldada sanktsioone väljakutsutava mitteilmumise puhul.

3. Isikut, kes oma kodakondsusest olenemata ilmus vabatahtlikult kutse kohaselt teise lepingupoole vastavasse asutusse, ei või võtta selle lepingupoole territooriumil kriminaal- või haldusvastutusele, vahi alla või karistada seoses mingi teoga, mis on toime pandud enne riigipiiri ületamist. Neid isikuid ei või samuti võtta kriminaal- või haldusvastutusele, vahi alla ega karistada seoses nende ütlustega või eksperdina antud arvamusega või seoses teoga, mis on arutamisobjektiks.

4. See privileeg ei käi isiku kohta, kui ta 10 päeva jooksul arvates hetkest, mil talle teatatakse, et tema kohalolek ei ole vajalik, ei lahku järelepärimise teinud lepingupoole territooriumilt. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mille jooksul isik ei saanud lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast mitteolenevatel asjaoludel.

5. Kannatanutel, tunnistajatel ja ekspertidel, kes on tulnud kutse kohaselt teise lepingupoole territooriumile, on õigus saada neid väljakutsunud asutuselt hüvitust kulude eest, mis on seotud välismaale sõiduga ja seal viibimisega ning töölt eemalviibitud päevade eest saamatajäänud palga hüvitamisele; ekspertidel on peale selle õigus saada tasu tehtud ekspertiisi eest. Väljakutses peab olema märgitud, millisele hüvitusele isikul on õigus; nende taotlusel maksab väljakutse esitav lepingupool avanssi vastavate kulutuste katteks.

Artikkel 13. Dokumentide kehtivus

1. Dokumendid, mis koostati ühe lepingupoole territooriumil või tõestati kohtu või ametiisiku (notar, alaline tõlk, ekspert jt.) poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud vormi kohaselt ja tõestati vapipitseriga, võetakse teise lepingupoole territooriumil vastu mingi muu tõestuseta.

2. Dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teiste lepingupoolte territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud.

Artikkel 14. Õigusabi andmisega seotud kulud

1. Lepingupool, kellele palve või ülesanne esitati, ei nõua õigusabi andmisega seotud kulude hüvitamist. Lepingupooled kannavad ise kõik nende territooriumil õigusabi andmisel tekkinud kulud.

2. Justiitsasutus, kellele palve või ülesanne esitati, teatab ülesande andnud asutusele kulude summa. Kui palve või ülesande andnud asutus nõuab need kulud sisse isiklikult, kes on kohustatud need hüvitama, laekuvad sissenõutud summad selle lepingupoole kasuks, kes need sisse nõudis.

Artikkel 15. Informatsiooni andmine

Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi justiitsministeerium ja prokuratuuri keskasutused annavad üksteisele palve korral informatsiooni nende riikides kehtinud või kehtivast seadusandlusest ning selle kohaldamisest justiitsasutuste poolt.

Artikkel 16. Tasuta õiguskaitse

Ühe lepingupoole kodanikele antakse teise lepingupoole kohtutes ja muudes asutustes tasuta õigusabi ja tagatakse tasuta kohtumenetlus samadel alustel ja samade eelistega nagu oma kodanikelegi.

Artikkel 17. Dokumentide saatmine

1. Lepingupooled kohustuvad saatma teineteisele palve korral diplomaatilises korras tõlketa ja tasuta tõendeid perekonnaseisuaktide registreerimise kohta ja muid dokumente (hariduse, töö jne. kohta), mis puudutavad teise lepingupoole kodanike isiklikke õigusi ja varalisi huve.

2. Lepingupooled kohustuvad esitama teise lepingupoole palvel andmeid oma kodanike või nende territooriumil alaliselt elavate isikute kohta, kes taotlevad elamisluba teise lepingupoole territooriumil, nende karistusest, nende vastu kriminaalmenetluse teostamisest, nende tunnistamisest krooniliseks alkohoolikuks, narkomaaniks või krooniliseks vaimuhaigeks.

II osa

Erisätted

I jagu

ÕIGUSABI JA ÕIGUSSUHTED TSIVIIL- JA PEREKONNAASJADES

Artikkel 18. Kohtukuludest vabastamine

Ühe lepingupoole kodanikud vabastatakse teise lepingupoole territooriumil kohtukulude maksmisest samadel alustel ja samas ulatuses nagu selle riigi kodanikudki.

Artikkel 19. Dokumentide väljaandmine isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta

1. Dokumendi isikliku, perekondliku ja varalise seisundi kohta, mida on vaja kohtukulude maksmisest vabastamiseks, annab selle lepingupoole pädev asutus, kelle territooriumil avaldaja elab või asub.

2. Kui avaldajal ei ole lepingupoole territooriumil elu- või asukohta, piisab dokumendist, mille on andnud välja või tõestanud tema riigi diplomaatiline esindus või konsulaarasutus.

3. Kohus, kes teeb otsuse kohtukulude maksmisest vabastamise taotluse kohta, võib paluda dokumendi väljaandnud asutuselt lisaselgitust.

Artikkel 20. Kohtu pädevus

1. Kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kõigi lepingupoolte kohtud pädevad arutama tsiviil - ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal.

2. Lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

3. Kui kõigi lepingupoolte kohtutes, kes on pädevad vastavalt käesolevale lepingule, algatatakse asja menetlus samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel, lõpetab menetluse kohus, kes algatas asja hiljem.

Artikkel 21. Õigusvõime ja teovõime

1. Füüsilise isiku teovõime määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik see isik on.

2. Juriidilise isiku õigusvõime määratakse kindlaks selle lepingupoole seaduse kohaselt, kelle territooriumil see isik on moodustatud.

Artikkel 22. Teovõime piiramine ja teovõimetuks tunnistamine

1. Isiku piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamisel rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik on antud isik.

2. Kui ühe lepingupoole asutus teeb kindlaks, et on alust tunnistada piiratult teovõimetuks või teovõimetuks kodanikku, kelle elu- või asukoht on selle lepingupoole territooriumil, informeerib ta sellest teise lepingupoole vastavat asutust. Kui sel viisil informeeritud asutus teatab, et ta annab õiguse sooritada edasisi toiminguid selle isiku elu- või asukoha asutusele, või ei avalda oma arvamust kolme kuu jooksul, võib selle isiku elu- või asukoha asutus ajada tema piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamise asja kooskõlas oma riigi seadustega, kui alus teovõime piiramiseks või teovõimetuks tunnistamiseks on ette nähtud ka selle lepingupoole seadustega, kelle kodanikuks see isik on. Otsus piiratult teovõimetuks või teovõimetuks tunnistamise kohta tuleb saata teise lepingupoole vastavale asutusele.

3. Käesoleva artikli punktide 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka teovõime piiramise või teovõimetuks tunnistamise tühistamisel.

Artikkel 23.

Edasilükkamatutel juhtudel võib selle isiku, keda tahetakse tunnistada piiratult teovõimetuks või teovõimetuks, elu- või asukoha asutus ise rakendada vajalikke abinõusid selle isiku või tema vara kaitseks. Seoses nende abinõudega vastuvõetud korraldused tuleb saata selle lepingupoole vastavale asutusele, kelle kodanik kõnesolev isik on; need korraldused tuleb tühistada, kui selle lepingupoole asutus otsustab teisiti.

Artikkel 24. Teadmata äraolijaks tunnistamine, surnuks kuulutamine ja surma fakti tuvastamine

1. Isiku teadmata äraolijaks tunnistamise ja surnuks kuulutamise või surma fakti tuvastamise asjus on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik oli isik ajal, mil ta viimastel andmetel oli elus.

2. Ühe lepingupoole asutused võivad tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata äraolijaks või kuulutada surnuks, samuti tuvastada tema surma fakti tema territooriumil elavate isikute taotlusel, kui nende õigused ja huvid rajanevad selle lepingupoole seadusandlusel.

Enne teadmata äraolijaks tunnistamist või surnuks kuulutamist teatavad pädevad asutused sellest teise lepingupoole vastavatele asutustele.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 ettenähtud juhtudel kohaldavad lepingupoole asutused oma riigi seadusandlust.

Artikkel 25. Abielu sõlmimine

1. Abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik ta on. Peale selle abielu sõlmimise takistuste osas tuleb kinni pidada selle lepingupoole seadusandluse nõuetest, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

2. Abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

Artikkel 26. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted

1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

2. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil ning mõlemal abikaasal on sama kodakondsus, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanikud nad on.

3. Kui üks abikaasa on ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende isiklikud ja varalised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil oli viimane ühine elukoht.

4. Kui käesoleva artikli punktis 3 märgitud isikutel ei olnud ühist elukohta lepingupoolte territooriumidel, rakendatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle asutus arutab asja.

5. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata abikaasade varalistele õigussuhetele kinnisvara suhtes.

Artikkel 27. Abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine

1. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud olid abikaasad avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.

2. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

3. Abielu kehtetuks tunnistamise asjades kohaldatakse selle lepingupooleseadusandlust, mida vastavalt artiklile 26 kohaldati abielu sõlmimisel. Seejuures määratakse kohtute pädevus käesoleva artikli punktide 1 ja 2 alusel.

Vanemate ja laste õigussuhted

Artikkel 28

Isaduse tuvastamise ja vaidlustamise ning kõnesolevast abielust lapse sünni tuvastamise asju lahendatakse vastavalt selle lepingupoole seadusandlusele, kelle kodanik on laps sünni järgi.

Artikkel 29

1. Vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht.

2. Kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

Artikkel 30

Vallaslapse ning tema ema ja isa õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

Artikkel 31

Artiklites 28-30 märgitud õigussuhetes otsuste tegemiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada.

Kui hageja ja kostja elavad ühe lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole kohtud artiklite 28 ja 30 sätete järgimise korral.

Lapsendamine

Artikkel 32

1. Lapsendamisel kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil on lapsendajal alaline elukoht või kelle kodanik ta on.

2. Kui lapsendajateks on abikaasad, kellest üks on ühe, teine aga teise lepingupoole kodanik, peab lapsendamine vastama mõlema lepingupoole territooriumil kehtiva seadusandluse nõuetele.

3. Kui laps on ühe lepingupoole kodanik, lapsendaja aga teise lepingupoole kodanik, tuleb lapsendamisel või selle tühistamisel saada lapse nõusolek, kui see on nõutav selle lepingupoole seaduse järgi, kelle kodanik laps on, tema seadusliku esindaja ja samuti selle lepingupoole pädeva riikliku asutuse nõusolek.

Artikkel 33

1. Lapsendamise otsust on pädev tegema selle lepingupoole asutus, kelle territooriumil on lapsendajal alaline elukoht või kelle kodanik ta on.

2. Artikli 32 punktis 2 ettenähtud juhul on pädev selle lepingupoole asutus, kelle territooriumil abikaasadel on või oli viimane ühine elu- või asukoht.

Eestkoste või hooldus

Artikkel 34

1. Lepingupoolte kodanike üle eestkoste ja hoolduse seadmise asjades, kui leping ei näe ette teisiti, on pädev selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus, kelle kodanik on eestkoste- või hooldusalune isik. Seejuures kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust.

2. Eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse isiku õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle eestkosteasutus määras eestkostja või hooldaja.

Artikkel 35

1. Kui eestkoste- või hooldusabinõusid on vaja eestkoste- ja hooldusaluse isiku huvides, kelle elu- või asukoht või vara on teise lepingupoole territooriumil, peab selle lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus viivitamatult informeerima vastavalt artikli 34 punktile 1 lepingupoole pädevat eestkoste- või haldusasutust.

2. Edasilükkamatutel juhtudel võib teise lepingupoole eestkoste- ja hooldusasutus ise rakendada vajalikke abinõusid, kuid ta peab viivitamatult teatama esialgselt rakendatud abinõudest vastavalt artikli 34 punktile 1 pädevale eestkoste- ja hooldusasutusele. Rakendatud abinõud jäävad jõusse kuni see asutus langetab teistsuguse otsuse.

Artikkel 36

1. Vastavalt artikli 34 punktile pädev eestkoste- ja hooldusasutus võib eestkoste ja hoolduse üle anda teise lepingupoole vastavatele asutustele, kui eestkoste- või hooldusaluse isiku elu- või asukoht või vara asub selles riigis. Üleandmine kehtib ainult sel juhul, kui järelepärimise saanud asutus annab nõusoleku võtta vastu eestkoste või hooldus ning informeerib sellest järelepärimise esitanud asutust.

2. Asutus, kes vastavalt käesoleva artikli punktile 1 võttis üle eestkoste või hoolduse, teostab seda vastavalt oma riigi seadusandlusele. Tal ei ole õigust langetada otsust küsimustes, mis puudutavad eestkoste- või hooldusaluse isiku staatust, kuid ta võib anda nõusoleku abielu sõlmimiseks, mis on vajalik selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle kodanik see isik on.

Varanduslikud õigussuhted

Artikkel 37. Omandiõigus

1. Omandiõigus kinnisvarale määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil kinnisvara asub.

2. Omandiõigus liiklusvahenditele, mis tulevad kanda riiklikesse registritesse, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil liiklusvahendeid registreeriv asutus asub.

3. Omandiõiguse või varale muu asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle lepingupoole seadusandluse alusel, kelle territooriumil vara oli hetkel, kui leidis aset toiming või muu asjaolu, mis oli sellise õiguse tekkimise või lõppemise aluseks. Omandiõiguse või muu asjaõiguse tekkimine või lõppemine tehingu objektiks olevale varale määratakse tehingu teostamise koha seadusandluse alusel, kui poolte kokkulepe ei näe ette teisiti.

Artikkel 38. Tehingu vorm

1. Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse järgi.

2. Kinnisvaraga ja õigustega sellele teostatava tehingu vorm määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil selline vara asub.

Artikkel 39. Kahju hüvitamine

1. Kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks.

2. Kui kahjutekitaja ja kannatanu on ühe lepingupoole kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle kohtusse avaldus on antud.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kannatanu võib esitada hagi ka selle lepingupoole kohtusse, kelle territooriumil on kostjal elukoht.

Pärandamine

Artikkel 40. Õiguste võrdsuse printsiip

Ühe lepingupoole kodanikud võrdsustatakse tema territooriumil elavate teiste lepingupoolte kodanikega õigustes koostada või tühistada testamenti varale, mis asub teise lepingupoole territooriumil, või õigustes, mida tuleb seal teostada, samuti õigustes omandada pärimise teel vara või õigusi. Vara või õigused lähevad neile üle samadel tingimustel, mis on kehtestatud lepingupoole oma kodanikele, kes elavad tema territooriumil.

Artikkel 41. Pärimisõigus

1. Vallasvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil pärandajal oli alaline alukoht.

2. Kinnisvara pärimise õigust reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil vara asub.

Artikkel 42. Vara üleminek riigile

Kui lepingupoole seadusandluse järgi läheb pärandvara (mille riik pärib seaduse järgi) üle riigi omandusse, antakse vallasvara riigile, kelle kodanik oli pärandaja surma hetkel, kinnisvara aga läheb selle riigi omandusse, kelle territooriumil see asub.

Artikkel 43. Testamendi vorm

Testamendi vorm määratakse selle lepingupoole seadustega, kelle kodanik oli pärandaja testamendi koostamise hetkel. Ent piisab, kui järgitakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil testament koostati. Seda sätet rakendatakse ka testamendi tühistamise suhtes.

Artikkel 44. Pädevus pärimisasjades

1. Menetlust vallasvara pärimise asjades, välja arvatud käesoleva artikli punktis 2 ettenähtud juhud, toimetavad selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil oli pärandaja viimane alaline alukoht.

2. Kui kogu pärandvallasvara asub selle lepingupoole territooriumil, kus pärandajal ei olnud viimast alalist elukohta, toimetavad menetlust pärimise asjades pärija või annakusaaja avalduse alusel selle lepingupoole asutused, kui sellega on nõus kõik pärijad.

3. Menetlust kinnisvara pärimise asjades toimetavad selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil see vara asub.

4. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse ka pärimisasjades tekkivatele vaidlustele.

Artikkel 45. Pärandi kaitse abinõud

1. Ühe lepingupoole asutused rakendavad vastavalt oma riigi seadusandlusele abinõusid teise lepingupoole kodaniku poolt jäetud, tema territooriumil asuva pärandvara kaitseks.

2. Pärandi kaitse abinõude rakendamise eest vastutavad asutused on kohustatud pärast teise lepingupoole kodaniku surma viivitamatult informeerima selle lepingupoole konsulit pärandaja surmast ja oma pärimisõigustest deklareerinud isikutest, neile teadaolevatest asjaoludest, mis puudutavad isikuid, kellel on pärimisõigus, ja nende asukohast, testamendi olemasolust, pärandi suurusest ja maksumusest, samuti pärandi kaitseks rakendatud abinõudest.

3. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse nõudmisel antakse talle üle pärandvallasvara ja surnu dokumendid.

Artikkel 46

Ühe lepingupoole diplomaatilisel esindusel või konsulaarasutusel on õigus esindada selle poole kodanike huve pärandamise küsimustes teise lepingupoole asutuste eest erivolikirjata, kui need kodanikud ei suuda äraoleku tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel õigeaegselt kaitsta oma õigusi ja huve ega ole määranud volitatud isikut.

Artikkel 47

Kui ühe lepingupoole kodanik suri viibimise ajal teise lepingupoole territooriumil, kus tal ei olnud alalist elukohta, antakse tema asjad nimekirja alusel üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, kelle kodanik oli surnu.

Artikkel 48. Pärandi väljaandmine

1. Kui pärandvallasvara või rahasumma, mis on saadud pärandkinnisvara või pärandvallasvara müügist, tuleb pärast pärimismenetluse lõppemist anda üle pärijatele, kelle elu- või asukoht on teise lepingupoole territooriumil, antakse pärandvara või saadud rahasumma üle selle lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

2. Pärimisasjades pädev asutus annab korralduse pärandvara väljaandmise kohta diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele.

3. Selle vara võib üle anda pärijatele, kui:

1) kõik pärandaja kreeditoride nõudmised, mis on esitatud selle lepingupoole seadusandlusega kehtestatud tähtajaks, kus asub pärandvara, on tasutud väi tagatud;

2) on tasutud või tagatud kõik pärimisega seotud lõivud;

3) pädevad asutused on andnud, kui see on vajalik, loa pärandvara väljaveoks.

4. Rahasummad kantakse üle vastavalt lepingupoole territooriumil kehtivale seadusandlusele.

Otsuste tunnustamine ja täitmine

Artikkel 49. Tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas tehtud otsuste tunnustamine ja täitmine

Lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.

Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse ka erimenetluseta eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuasutuste ning muude asutuste otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, mis ei vaja oma iseloomu poolest täitmist.

Artikkel 50. Otsuste täitmise taotluste läbivaatamine

1. Täitmise loa taotluste läbivaatamine kuulub selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

2. Täitmise loa taotlus esitatakse kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes. Taotlus, mis on esitatud kohtusse, kes tegi asjas otsuse esimeses astmes, saadetakse edasi kohtule, kes on pädev langetama otsuse taotluse kohta.

3. Taotluse rekvisiidid määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita.

4. Taotlusele lisatakse tõestatud tõlge selle lepingupoole keelde, kellele taotlus esitatakse.

Artikkel 51

Täitmise loa taotluse juurde on vaja lisada:

1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil.

2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessil, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse;

3) käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked.

Artikkel 52

Kui kohtul tekivad täitmise loa andmisel ebaselgused, võib ta küsida seletust isikult, kes on algatanud taotluse otsuse täitmise kohta, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta ning vajaduse korral paluda selgitust otsuse teinud kohtult.

Artikkel 53. Otsuste täitmise kord

Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita.

Artikkel 54

Täitmisega seotud kohtukulude suhtes kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust, kelle territooriumil tuleb otsust täita.

Artikkel 55. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumine

Kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda:

1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset;

2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud kohtuotsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas;

3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus ettenägemata juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.

Artikkel 56

Käesoleva lepingu artiklite 49-55 sätteid kohtuotsuste kohta kohaldatakse ka kohtu poolt kinnitatud kohtulike kokkulepete suhtes.

Artikkel 57. Asjade väljaviimine ja rahasummade ülekandmine

Käesoleva lepingu sätted otsuste täitmise kohta ei puuduta lepingupoolte seadusandlust otsuste täitmise tulemusel soetatud rahasummade ülekandmise ja asjade väljaviimise osas.

II jagu

ÕIGUSABI KRIMINAALASJADES.

KRIMINAALMENETLUSE TEOSTAMINE

Artikkel 58. Kriminaalmenetluse algatamise ja ülevõtmise kohustus

1. Iga lepingupool algatab või võtab üle teise lepingupoole palvel vastavalt oma riigi seadusandlusele kriminaalmenetluse oma kodanike vastu, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises teise lepingupoole territooriumil.

2. Avaldused kriminaalmenetluse kohta, mille kannatanu on esitanud vastavalt ühe lepingupoole seadustele ettenähtud tähtajaks tema pädevatele asutustele, kehtivad ka teise lepingupoole territooriumil.

Artikkel 59. Palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta

1. Palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta peab olema kirjalik ja sisaldama

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetust;

2) teo kirjeldust, millega seoses on saadetud palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta;

3) märget teo toimepanemise võimalikult täpse aja ja koha kohta

4) järelepärimise teinud lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;

5) kahtlustatava isiku nime, andmeid tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning muid andmeid isiku kohta, samuti võimaluse korral selle isiku välimuse kirjeldust, tema fotot ja sõrmejälgi;

6) kannatanu avaldust kriminaalasjas, mis algatatakse kannatanu avalduse alusel, ja materiaalse kahju hüvitamise kohta, kui seda kahju on tekitatud;

7) olemasolevaid andmeid tekitatud materiaalse kahju suuruse kohta.

Palvele lisatakse järelepärimise esitanud lepingupoole käsutuses olevad eeluurimismaterjalid ja tõendid. Kui antakse üle esemed, mis on kuriteo riistad või on sattunud kurjategija kätte selle kuriteo tagajärjel, tuleb arvestada artikli 72 punkti 3 sätet.

2. Kui vastavalt artikli 58 punktile 1 kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise palve saatmise hetkel hoitakse isikut vahi all selle lepingupoole territooriumil, kes saadab palve, toimetatakse ta teise lepingupoole territooriumile. Teise lepingupoole territooriumil vahi all peetava isiku tapikorras saatmise sanktsioneerib ametiisik, kes teostab järelevalvet uurimise üle. Sellise isiku üleandmine toimub vastavalt käesoleva lepingu artikli 70 punktile 1.

Väljaandmine

Artikkel 60. Kuriteod, mis toovad kaasa väljaandmise

1. Lepingupooled kohustuvad vastavalt käesoleva lepingu sätetele andma palve korral teineteisele välja nende territooriumil asuvad isikud kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtuotsuse täitmiseks.

2. Isik antakse välja tegude eest, mis on mõlema lepingupoole seadusandluse kohaselt kuriteod ja mille toimepanemise eest on ette nähtud karistus vabadusekaotuse näol tähtajaga rohkem kui üks aasta või muu raskem karistus vabadusekaotuse näol tähtajaga rohkem kui üks aasta või muu raskem karistus. Väljaandmine kohtuotsuse täitmiseks toimub juhul, kui selliste kuritegude toimepanemise eest on mõistetud vabadusekaotus tähtajaga rohkem kui kuus kuud või muu raskem karistus.

Artikkel 61. Väljaandmisest keeldumine

Väljaandmist ei toimu, kui:

1) isik, kelle suhtes on saadetud palve väljaandmise kohta, on järelepärimise saanud lepingupoole kodanik või isik, kellele on selles riigis antud varjupaigaõigus;

2) vastavalt mõlema lepingupoole seadusandlusele algatatakse kriminaalmenetlus ainult kannatanu kaebuse alusel;

3) palve saamise hetkeks ei saa järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluse järgi kriminaalmenetlust algatada või kohtuotsust täita aegumistähtaja möödumise tõttu või muul seaduslikul alusel;

4) isikule, kelle väljaandmiseks saadeti palve, on järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil sama kuriteo eest juba kohtuotsus langetatud või tehtud asja lõpetamise kohta otsus, mis on jõustunud.

Väljaandmisest võidakse keelduda, kui kuritegu, millega seoses saadeti palve väljaandmise kohta, on toime pandud järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil.

Väljaandmisest keeldumise korral teatab järelepärimise saanud pool järelepärimise esitanud poolele keeldumise alused.

Artikkel 62. Väljaandmise edasilükkamine

Kui isik, kelle suhtes saadeti palve väljaandmise kohta, on võetud kriminaalvastutusele või kannab karistust muu kuriteo eest järelepärimise saanud lepingupoole territooriumil, võib väljaandmise edasi lükata kriminaalmenetluse lõpetamiseni, karistuse ärakandmiseni või vabastamiseni mis tahes seaduslikul alusel.

Artikkel 63. Ajutine väljaandmine

Kui artiklis 62 ettenähtud väljaandmise edasilükkamine võib põhjustada kriminaalkuriteo aegumistähtaja möödumise või tõsiselt raskendada kuriteo uurimist, võib põhjendatud taotluse alusel toimuda väljaandmine teatud ajaks tingimusel, et väljaantud isik viiakse viivitamatult tagasi pärast protsessuaaltoiminguid, milleks ta välja anti, ja hiljemalt kolme kuu möödudes väljaandmise päevast arvates.

Artikkel 64. Väljaandmine mitme riigi palvel

Kui taotlus ühe ja sama isiku kohta on saadud mitmelt riigilt, otsustab järelepärimise saanud lepingupool, kelle palve tuleb rahuldada, arvestades toimepandud kuritegude raskust ja palvete saabumise järjekorda.

Artikkel 65. Väljaantud isiku kriminaalmenetluse piirid

1. Väljaantud isikut ei saa ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta kriminaalvastutusele võtta või karistada seoses muu kuriteoga, kui see, mis oli väljaandmise aluseks.

2. Teda ei saa välja anda ka kolmandale riigile ilma järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekuta.

3. Järelepärimise saanud lepingupoole nõusolekut ei ole vaja, kui väljaantud isik ei ole 10 päeva jooksul pärast kriminaalmenetluse lõpetamist, karistuse kandmist või vabastamist mis tahes seaduslikul alusel lahkunud järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt või kui ta on pöördunud sinna vabatahtlikult tagasi juba pärast sealt lahkumist. Selle aja hulka ei arvata aega, mille jooksul väljaantud isik ei saanud lahkuda järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumilt temast mitteolenevatel asjaoludel.

Artikkel 66. Väljaandmise palve

1. Väljaandmise palve peab olema kirjalik ja sisaldama:

1) järelepärimise esitanud asutuse nimetust;

2) järelepärimise esitanud lepingupoole seaduse teksti, mille alusel tegu tunnistatakse kuriteoks;

3) selle isiku ees- ja perekonnanime, kelle kohta saadeti väljaandmise palve, andmeid tema kodakondsuse, elu- või asukoha kohta ning muid andmeid tema isiku kohta, samuti võimaluse korral selle isiku kirjeldust, fotot ja sõrmejälgi;

4) viidet tekitatud materiaalse kahju suurusele.

2) Väljaandmise palvele kriminaalmenetluse teostamiseks tuleb lisada vahi alla võtmise määruse tõestatud ärakiri ja asja tehiolude kirjeldus.

Väljaandmise palvele kohtuotsuse täitmiseks tuleb lisada kohtuotsuse tõestatud ärakiri ja tõend selle jõustumise kohta ning kriminaalseaduse tekst, mille alusel isik on süüdi mõistetud. Kui süüdimõistetu on osa karistust juba ära kandnud, teatatakse ka andmed selle kohta.

Artikkel 67. Vahistamine väljaandmiseks

Väljaandmise palve saamisel rakendab järelepärimise saanud lepingupool viivitamatult abinõusid selle isiku vahistamiseks, kelle kohta saadeti väljaandmise palve, välja arvatud juhud, millal käesoleva lepingu sätete kohaselt väljaandmist ei lubata.

Artikkel 68. Lisaandmed

1. Järelepärimise saanud lepingupool võib nõuda lisaandmeid, kui väljaandmise palve ei sisalda kõiki artiklis 66 ettenähtud vajalikke andmeid. Teine lepingupool peab vastama sellele palvele vähemalt ühe kuu jooksul; seda tähtaega võib mõjuvatel põhjustel 15 päeva võrra pikendada.

2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei esita ettenähtud ajaks lisaandmeid, võib järelepärimise saanud lepingupool vabastada artikli 67 kohaselt vahi alla võetud isiku.

Artikkel 69. Kinnipidamine enne väljaandmise palve saamist

1. Edasilükkamatutel asjaoludel võib järelepärimise saanud lepingupool järelepärimise esitanud lepingupoole taotlusel isiku kinni pidada ka enne artiklis 66 nimetatud väljaandmise palve saamist. Taotluses peab sisalduma viide vahistamise määrusele või jõustunud kohtuotsusele antud isiku kohta, samuti viide sellele, et väljaandmise palve saadetakse viivitamatult.

Taotluse võib saata posti või telegraafi teel või mis tahes muul viisil kirjalikus vormis.

2. Isiku võib kinni pidada ka käesoleva artikli punktis 1 nimetatud taotlust saamata, kui on küllalt alust arvata, et see isik pani teise lepingupoole territooriumil toime kuriteo, mis toob kaasa väljaandmise.

3. Kinnipidamisest vastavalt käesoleva artikli punktidele 1 ja 2 või põhjustest, mille alusel punktis 1 nimetatud taotlust ei rahuldatud, tuleb viivitamatult teatada teisele lepingupoolele.

4. Isik, kes peeti kinni käesoleva artikli punktide 1 või 2 kohaselt, tuleb vabastada tähtaja möödumisel, mis on kehtestatud selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil ta kinni peeti, kui selle tähtaja jooksul ei saabu väljaandmise palvet.

Artikkel 70. Väljaandmine

1. Järelepärimise saanud lepingupool teatab järelepärimise esitanud lepingupoolele oma otsusest väljaandmise kohta, informeerides väljaandmise kohast ja ajast.

2. Kui järelepärimise esitanud lepingupool ei võta väljaandmisele kuuluvat isikut vastu 15 päeva jooksul väljaandmiseks ettenähtud kuupäevast arvates, tuleb see isik vahi alt vabastada. Järelepärimise esitanud lepingupoole palvel võib nimetatud tähtaega pikendada, kuid mitte üle 15 päeva.

Artikkel 71. Korduv väljaandmine

Kui väljaantud isik hoidub kõrvale kriminaalmenetlusest või karistuse kandmisest ning naaseb järelepärimise saanud lepingupoole territooriumile, võib ta järelepärimise esitanud lepingupoole palvel jälle välja anda. Sel juhul ei ole vaja lisada palvele artiklis 66 nimetatud dokumente.

Artikkel 72. Esemete väljaandmine

1. Väljaandmise palve saanud lepingupool annab järelepärimise esitanud lepingupoolele üle esemed, mis on vastavalt artiklile 60 väljaandmist kaasatoova kuriteo riistaks, samuti esemed, millel on kuriteo jäljed või mis on saadud kuritegelikul teel. Need esemed antakse palve korral edasi ka juhul, kui isikut tema surma tõttu või muudel põhjustel ei saa välja anda.

2. Järelepärimise saanud lepingupool võib ajutiselt viivitada punktis 1 nimetatud esemete üleandmisega, kui need on talle vajalikud teise kriminaalasja menetluseks.

3. Kolmandate isikute õigused järelepärimise esitanud lepingupoolele üleantud esemetele jäävad jõusse. Pärast asja menetluse lõpetamist tuleb need esemed tagastada sellele lepingupoolele, kes need üle andis.

Artikkel 73. Transiitvedu

1. Mõlemad lepingupooled lubavad teise lepingupoole palvel vedada läbi oma territooriumi isikuid, kelle on teisele lepingupoolele välja andnud kolmas riik. Lepingupooled ei ole kohustatud lubama isikute vedu, kelle väljaandmine ei saa toimuda käesoleva lepingu sätete kohaselt.

2. Palve veo lubamiseks vormistatakse ja saadetakse välja samas korras nagu väljaandmise palve.

3. Lepingupoolte pädevad asutused kooskõlastavad igal eraldi juhul transiitveo viisi, marsruudi ja muud transiidi tingimused.

4. Transiitveoga seotud kulutused kannab järelepärimise esitanud lepingupool.

Artikkel 74. Lepingupoolte esindajate juuresolek õigusabi andmisel kriminaalasjades

Ühe lepingupoole esindajad võivad teise lepingupoole nõusolekul viibida teise lepingupoole kriminaalasjades õigusabi andmise taotluste täitmise juures.

Artikkel 75. Andmed karistatuse kohta

Lepingupooled esitavad teineteisele palve korral andmed varem nende kohtute poolt süüdimõistetud isikute karistatuse kohta, kui need isikud võetakse kriminaalvastutusele järelepärimise esitanud lepingupoole territooriumil.

Artikkel 76. Andmed kriminaalmenetluse tulemuste kohta

Lepingupooled teatavad teineteisele andmed nende isikute kriminaalmenetluse tulemuste kohta, kelle suhtes oli saadetud palve kriminaalmenetluse algatamise või ülevõtmise kohta, samuti väljaantud isiku kohta. Palve korral saadetakse jõustunud kohtuotsuse või muu lõpliku otsuse ärakiri.

Artikkel 77. Andmed kohtuotsuste kohta

Lepingupooled hakkavad teatama teineteisele igal aastal andmeid jõustunud kohtuotsuste kohta, mille ühe lepingupoole kohtud on langetanud teise lepingupoole kodanike kohta.

III osa

Lõppsätted

Artikkel 78. Lepingu jõustumine

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.

Artikkel 79. Lepingu kehtivuse tähtaeg

1. Leping kehtib määramata aja. Iga lepingupool võib igal ajal selle denonsseerida saates teistele lepingupooltele kirjaliku teate. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödudes arvates teate saamisest teise lepingupoole poolt.

2. Käesolevat lepingut võib muuta või täiendada lepingupoolt vastastikusel kokkuleppel ühes ratifitseerimisega ja ratifitseerimiskirjade vahetamisega kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 78.

Käesolev leping on sõlmitud Tallinnas 11. novembril 1992.aastal, koostatud kolmes eksemplaris, eesti, leedu ja läti keeles, kusjuures kõikidel tekstidel on ühesugune jõud.

Kinnitades seda kirjutasid kõigi lepingupoolte volitatud isikud käesolevale lepingule alla ja lisasid sellele oma pitserid.

Eesti Vabariigi nimel - justiitsminister K. Kama

Leedu Vabariigi nimel - justiitsminister Z.Juknavicus

Läti Vabariigi nimel - justiitsminister V.Skudra

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping "Õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades"

Avaldatud: RT II 1999, 4, 22

1. Keelenõuded – artikkel 4

2. Vorminõuded – artiklid 6, 15

3. Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine – artiklid 53 - 59

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise lepingu "Õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades" ratifitseerimise seadus

Vastu võetud 17. veebruaril 1999. a

Ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping "Õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades", mis on alla kirjutatud 1998. aasta 27. novembril Tallinnas.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

------

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping "Õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ning kriminaalasjades"

Alla kirjutatud 27. novembril 1998. a.

Eesti Vabariik ja Poola Vabariik, juhindudes mõlema riigi vaheliste sõbralike suhete edasiarendamise soovist ning taotledes mõlema riigi vastastikuse koostöö süvendamist ja parandamist õigussuhete alal, otsustasid sõlmida käesoleva lepingu ja leppisid kokku alljärgnevas:

Esimene osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Õiguskaitse ulatus

1. Ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil samasugune isiku ja vara õiguslik kaitse nagu teise lepingupoole kodanikelgi.

2. Ühe lepingupoole kodanikel on õigus vabalt ja takistamatult pöörduda teise lepingupoole tsiviil-, töö- ja kriminaalasju menetlevate asutuste poole. Nad võivad seal esineda, esitada hagisid ja taotlusi, samuti sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel nagu teise lepingupoole kodanikudki.

3. Käesolevas lepingus loetakse tsiviilasjadeks ka perekonnaasjad.

4. Käesolevas lepingus loetakse kinnisasjaks ka maaga seotud ehitist või selle osa, kui selle omand on maaomandist erinev.

5. Käesoleva lepingu sätteid, mis puudutavad lepingupoolte kodanikke, kohaldatakse ka juriidiliste isikute suhtes, mis on moodustatud selle lepingupoole seaduste alusel, mille territooriumil nad asuvad.

Artikkel 2. Õigusabi osutamine

Kohtud ja prokuratuurid (edaspidi justiitsasutused) ja teised lepingupoolte asutused, kes on volitatud menetlema tsiviil-, töö- ja kriminaalasju, annavad üksteisele neis asjades vastastikust õigusabi.

Artikkel 3. Suhtlemise kord

1. Käesolevas lepingus käsitletud asjades suhtlevad lepingupoolte justiitsasutused omavahel keskasutuste vahendusel, kui leping ei näe ette teistsugust korda.

2. Käesoleva lepingu järgi on Eesti Vabariigi keskasutusteks Eesti Vabariigi Justiitsministeerium ja Riigiprokuratuur ning Poola Vabariigi keskasutuseks Poola Vabariigi Justiitsministeerium.

Artikkel 4. Suhtlemiskeel

1. Õigusabi taotlused koostatakse taotleva lepingupoole riigikeeles ning sellele lisatakse tõlge taotlust saava lepingupoole riigikeelde, inglise või vene keelde.

2. Õigusabi andmisel koostatakse dokumendid taotluse saanud lepingupoole riigikeeles ja lisatakse tõlge taotleva lepingupoole riigikeelde, inglise või vene keelde.

3. Käesoleva lepingu sätete kohaselt peab eelnimetatud dokumentidele lisatud tõlge olema tõestatud. Tõlke tõestab kas vannutatud tõlk või ühe lepingupoole seaduse alusel volitatud isik.

Artikkel 5. Õigusabi valdkonnad

Lepingupooled annavad teineteisele vastastikku õigusabi teatavate protsessuaalsete toimingute sooritamise kaudu, eriti dokumentide koostamisel, edasisaatmisel ja üleandmisel, läbiotsimiste teostamisel, asitõendite hankimisel ja üleandmisel, ekspertiisi tegemisel, poolte, protsessiosaliste, tunnistajate, ekspertide, kahtlustatavate, süüdistatavate jt isikute ülekuulamisel.

Artikkel 6. Õigusabitaotluse vorm

1. Õigusabitaotlus peab sisaldama:

1) taotluse esitanud asutuse nimetuse;

2) taotluse saanud asutuse nimetuse;

3) asja nimetuse, milles palutakse õigusabi;

4) poolte, kahtlustatavate, süüdistatavate või süüdimõistetute ees- ja perekonnanimed, nende ajutise või alalise asukoha, kodakondsuse, elukutse, kriminaalasjades võimaluse korral ka sünnikoha ja -aja ning vanemate nimed; juriidiliste isikute puhul nende nimetuse ja asukoha;

5) lõikes 4 nimetatud isikute esindajate ees- ja perekonnanime ning aadressi;

6) taotluse sisu ja selle täitmiseks vajaliku info, eriti tunnistajate teadaolevad ees- ja perekonnanimed ning aadressid;

7) kriminaalasjade puhul täiendavalt kuriteo kirjelduse ja õigusliku kvalifikatsiooni.

2. Õigusabitaotlusel peab olema taotleva asutuse vapp-pitser ja allkiri.

3. Lepingupooled võivad eesti ja poola keeles täita õigusabitaotluse blankette, mis kooskõlastatakse lepingupoolte keskasutustega.

Artikkel 7. Õigusabitaotluse täitmine

1. Õigusabi taotluse täitmisel juhindub taotlust täitev asutus oma riigi seadustest. Taotluse täitmisel järgib ta taotluses palutud vormi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus taotluse saanud riigi seadustega.

2. Kui taotlust täitev asutus ei ole pädev seda täitma, annab ta selle üle pädevale asutusele, teatades sellest taotlenud asutusele.

3. Kui taotlusega seotud isiku täpne aadress on teadmata, rakendab taotluse saanud asutus abinõud selle kindlakstegemiseks.

4. Täitev asutus teatab taotluse täitmise aja ja koha õigeaegselt ja vahetult asutusele, kes taotluse esitas.

5. Pärast taotluse täitmist saadab täitev asutus dokumendid taotlenud asutusele. Kui taotlust ei ole võimalik täita, tagastab täitev asutus selle taotlenud asutusele, teatades mittetäitmise põhjused.

Artikkel 8. Tunnistajate või ekspertide kutsumine välismaalt

1. Kui ühe lepingupoole justiitsasutustel tekib menetluse käigus vajadus teise lepingupoole territooriumil viibiva tunnistaja või eksperdi isikliku osavõtu järele, tuleb tal pöörduda teise lepingupoole vastava justiitsasutuse poole taotlusega anda kutse nimetatud isikule.

2. Kutse ei tohi sisaldada hoiatust, et tunnistaja või eksperdi mitteilmumisel rakendatakse sunnivahendeid.

3. Taotlenud lepingupoole justiitsasutusse kutse kohaselt ilmunud tunnistajat või eksperti ei tohi selle riigi territooriumil tema kodakondsusest sõltumata võtta vastutusele kuritegude ja haldusõigusrikkumiste eest, ei tohi arreteerida, ei tohi karistada seoses teoga, mida uuritakse ja millega seoses ta oli välja kutsutud, samuti seoses mistahes muu kuriteoga, mis oli sooritatud enne taotlenud lepingupoole riigipiiri ületamist või mis sooritati seoses tunnistuse andmisega.

4. Tunnistaja või ekspert kaotab kaitse, kui ta ei lahku taotlenud lepingupoole territooriumilt 10 päeva jooksul arvates hetkest, kui taotlenud asutus on talle teatanud,

et tema kohalolek ei ole enam vajalik. Selle tähtaja hulka ei arvata aega, mille jooksul tunnistaja või ekspert ei saanud temast mitteolenevatel asjaoludel lahkuda taotlenud lepingupoole territooriumilt.

5. Tunnistajal või eksperdil on õigus saada hüvitust sõidukulude, ülalpidamiskulude ja saamata jäänud töötasu eest, eksperdil aga on peale selle õigus töötasule eksperdina tehtud töö eest. Kutses näidatakse ära kulutuste laad ja suurus, mis tuleb tunnistajale või eksperdile hüvitada. Tunnistaja või eksperdi avalduse alusel maksab taotlenud lepingupool välja avansi kulutuste katmiseks.

Artikkel 9. Dokumentide kätteandmine

Täitev asutus annab dokumendid adressaadile kätte kooskõlas oma riigi seadusega, kui kätteantavad dokumendid on koostatud täitva lepingupoole riigikeeles või neile on lisatud tõestatud tõlge selle lepingupoole keelde. Muul juhul antakse dokumendid adressaadile üle, kui ta on nõus need vastu võtma.

Artikkel 10. Kätteandmisteatis

Dokumendi kätteandmist tõendab teatis, milles on kättesaamise kuupäev, saaja ja üleandja allkirjad, samuti dokumenti kätteandva asutuse pitser, või kätteandmisteatis, mille on tõestanud kätteandev asutus ja kus on märgitud kätteandmise koht, kuupäev ning viis. Kui dokument antakse kätte kahes eksemplaris, lisatakse kättesaamisteatis ühele eksemplarile.

Artikkel 11. Õigusabi osutamisega seotud kulud

Kumbki lepingupool kannab käesoleva lepingu alusel tema territooriumil õigusabi andmisega seotud kulud.

Artikkel 12. Seaduste kohta käiva teabe andmine

1. Lepingupoolte keskasutused annavad teineteise käsutusse tähtsamad tsiviil-, töö- ja kriminaalõigusalased õigusaktid.

2. Taotluse korral annavad lepingupoolte keskasutused teineteisele teavet oma riigi seaduste ja kohtupraktika kohta.

Artikkel 13. Esemete ja valuutaväärtuste üleandmine

Käesoleva lepingu täitmise käigus antakse esemed või valuutaväärtused ühe lepingupoole territooriumilt teise lepingupoole territooriumile või teise lepingupoole diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele üle selle lepingupoole seaduse kohaselt, kelle asutus neid üle annab.

Artikkel 14. Aadresside ja muude andmete kindlaks tegemine

1. Taotluse alusel osutavad lepingupoolte justiitsasutused abi nende territooriumil viibivate isikute aadresside kindlakstegemisel.

2. Kui ühe lepingupoole kohtus algatatakse menetlus elatise väljamõistmiseks teise lepingupoole territooriumil viibivalt isikult, siis osutab selle lepingupoole kohus taotluse alusel abi selle isiku töökoha ja sissetulekute kindlakstegemisel.

Artikkel 15. Dokumentide tunnustamine

1. Ühe lepingupoole pädeva asutuse või isiku koostatud või tõestatud dokumendid kinnitatakse vapp-pitseri ja pädeva isiku allkirjaga, misjärel neil hakkab teise lepingupoole territooriumil olema seaduslik jõud, ilma et neid tarvitseks legaliseerida. See kehtib ka dokumentide ärakirjade ja tõlgete suhtes, kui need on asjaomaste asutuste või pädevate isikute tõestatud.

2. Ühe lepingupoole territooriumil ametlikuks tunnistatud dokumendid on ametlikud ka teise lepingupoole territooriumil.

Artikkel 16. Perekonnaseisuaktide ja teiste dokumentide vahetamine

1. Lepingupoolte pädevad asutused saadavad teineteisele teise lepingupoole kodanike perekonnaseisuaktide väljavõtteid. Need väljavõtted saadetakse tasuta viivitamatult pärast kannete tegemist.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka teise lepingupoole kodanike perekonnaseisu puudutavate hilisemate paranduste, õienduste või täienduste puhul. Sel juhul saadetakse perekonnaseisuakti väljavõte koos tehtud muudatustega.

3. Ühe lepingupoole perekonnaseisuasutused saadavad teise lepingupoole justiitsasutuse taotlusel neile perekonnaseisuaktide väljavõtteid.

4. Ühe lepingupoole kodanike taotlusi perekonnaseisuaktide väljavõtete saamiseks võib saata vahetult vastavale teise lepingupoole perekonnaseisuasutusele. Avaldaja saab need dokumendid pärast lõivu tasumist kätte selle lepingupoole diplomaatilise esindaja või konsulaarasutuse kaudu, mille asutus need dokumendid väljastas.

Artikkel 17. Otsuste saatmine

Lepingupooled saadavad vastastikusel taotlusel teineteisele koopiad jõustunud otsustest teise lepingupoole kodanike perekonnaseisu kohta.

Artikkel 18. Kodanike taotlused dokumentide saamiseks

Ühe lepingupoole kodanike taotlused haridust ning tööstaþi tõendavate dokumentide ja nende kodanike isiklikke või varalisi õigusi ja huvisid puudutavate teiste dokumentide väljaandmiseks või saatmiseks võib esitada otse pädevale teise lepingupoole asutusele. Dokumendid saadetakse kodanikule selle lepingupoole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse kaudu, kes need dokumendid välja andis. Diplomaatiline esindus või konsulaarasutus võtab dokumentide kodanikule üleandmisel tasu nende vormistamise eest.

Artikkel 19. Õigusabi andmisest keeldumine

Õigusabi ei osutata, kui see võib kahjustada taotluse saanud lepingupoole suveräänsust või julgeolekut või on vastuolus tema õiguse põhimõtetega.

Teine osa

TSIVIIL- JA TÖÖASJAD

Artikkel 20. Üldsätted

Kui käesoleva lepingu järgi pädevates lepingupoolte kohtutes algatatakse menetlus samade poolte vahel, sama eseme kohta ja samal alusel, siis kohus, kus asi algatati hiljem, lõpetab menetluse.

I jagu

ISIKLIKKE ÕIGUSI PUUDUTAVAD ASJAD

Artikkel 21. Õigusvõime ja teovõime

1. Õigus- ja teovõime määratakse selle lepingupoole seadusega, kelle kodanik isik on.

2. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime määratakse selle lepingupoole seadusega, mille territooriumil ta asub.

Artikkel 22. Teovõimetuks tunnistamine ja teovõime piiramise üldkord

Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, on teovõimetuks tunnistamise või teovõime piiramise pädevus selle lepingupoole kohtul, kelle kodanik teovõimetuks tunnistatav isik on. Kohus kohaldab sel juhul oma riigi seadust.

Artikkel 23. Teise lepingupoole kodaniku teovõimetuks tunnistamine ja teovõime piiramine

1. Kui ühe lepingupoole kohus jõuab järeldusele, et on olemas alus tunnistada teovõimetuks või piirata teovõimet teise lepingupoole kodanikul, kes elab või viibib esimese lepingupoole territooriumil, teavitab ta sellest teise lepingupoole pädevat kohut.

2. Edasilükkamatutel juhtudel võib lõikes 1 nimetatud kohus välja anda selle isiku või tema vara kaitseks vajaliku ajutise korralduse. Nende korralduste ärakirjad saadetakse teise lepingupoole pädevale kohtule, kelle kodanik see isik on.

3. Kui teise lepingupoole kohus, informeerituna lõikes 1 toodud asjaoludest, teeb määruse, et ülejäänud toimingud kuuluvad selle isiku elu- või asukohajärgse kohtu pädevusse, või kui kohus ei ole kolme kuu jooksul võtnud vastu asjakohast otsust, siis võib selle isiku elu- või asukohajärgne kohus menetleda teovõimetuks tunnistamise või teovõime piiramise asja vastavalt oma riigi seadustele, kui teovõimetuks tunnistamise põhjus on ette nähtud ka selle lepingupoole seaduses, kelle kodanik see isik on. Teovõimetuks tunnistamise või teovõime piiramise otsus saadetakse teise lepingupoole pädevale kohtule.

Artikkel 24. Teovõimetuks tunnistamise ja teovõime piiramise tühistamine

Artiklite 22 ja 23 sätteid kohaldatakse ka teovõimetuks tunnistamise ja teovõime piiramise tühistamisel.

Artikkel 25. Teadmata kadunuks või surnuks tunnistamine ja surma tuvastamine

1. Teadmata kadunuks või surnuks tunnistamise ja surma fakti tuvastamise korral rakendatakse selle lepingupoole seadust, kelle kodanik see isik oli ajal, kui ta viimastel andmetel oli elus.

2. Teadmata kadunuks, surnuks tunnistamise ja surma fakti tuvastamise korral on pädev selle lepingupoole kohus, kelle kodanik oli isik ajal, kui ta viimastel

andmetel oli elus.

3. Ühe lepingupoole kohus võib samuti tunnistada teise lepingupoole kodaniku teadmata kadunuks, tunnistada ta surnuks ja tuvastada tema surma fakti:

1) isiku avalduse alusel, kes kavatseb kasutada oma pärimisõigust või abikaasade vahelistest varalistest suhetest tulenevaid õigusi, mis puudutavad teadmata kadunud või surnud isiku kinnisasja, mis asub selle lepingupoole territooriumil, kelle kohus peab tegema otsuse;

2) teadmata äraoleva või surnud isiku abikaasa avalduse alusel, kes elab avalduse esitamise momendil selle lepingupoole territooriumil, kelle kohus peab tegema otsuse.

4. Lõike 3 alusel tehtud otsus kehtib ainult selle lepingupoole territooriumil, kelle kohus langetas selle otsuse.

II jagu

PEREKONNAASJAD

Artikkel 26. Abielu sõlmimine

1. Abielu sõlmimise tingimused määratakse iga abielluja jaoks selle lepingupoole seadustega, kelle kodanik see isik on.

2. Abielu sõlmimise vorm määratakse kindlaks selle lepingupoole seadustega, kelle territooriumil abielu sõlmitakse.

Artikkel 27. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted

1. Abikaasade isiklikud ja varalised õigussuhted määratakse kindlaks selle lepingupoole seadustega, kelle kodanikud nad on.

2. Kui taotluse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik, siis kohaldatakse nende isiklike ja varaliste õigussuhete asjades selle lepingupoole seadusi, kelle territooriumil nad elavad. Kui üks abikaasadest elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole seadusi, kelle kohtus asjakohane protsess toimub.

3. Abikaasade isiklike ja varaliste õigussuhete asjades on lõikes 1 ettenähtud juhtudel pädev selle lepingupoole kohus, kelle kodanikeks abikaasad taotluse esitamisel on. Kui abikaasad elavad teise lepingupoole territooriumil, on pädev ka selle lepingupoole kohus.

4. Abikaasade isiklike ja varaliste õigussuhete asjades on lõikes 2 ettenähtud juhtudel pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil abikaasad elavad. Kui üks abikaasadest elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole kohtud.

Artikkel 28. Abielu lahutamine

1. Abielu lahutamist reguleeritakse selle lepingupoole seadustega, kelle kodanikeks abikaasad abielu lahutamise protsessi alguses on.

2. Kui protsessi alguses on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik, siis reguleeritakse abielulahutusprotsessi selle lepingupoole seadustega, kelle territooriumil nad elavad. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole seadusi, kelle kohtus asjakohane protsess toimub.

3. Lõikes 1 nimetatud abielulahutuse asjades on pädev selle lepingupoole asutus, kelle kodanikeks abikaasad protsessi alguses on. Kui abikaasad elavad teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused.

4. Lõikes 2 nimetatud abielulahutuse asjades on pädev selle lepingupoole asutus, kelle territooriumil pooled elavad. Kui üks abikaasa elab ühe lepingupoole territooriumil, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused.

5. Abielulahutuse asjade otsustamises pädev asutus on pädev ka vanemlike õiguste ja kohustuste ning alaealistele lastele elatise määramise asjades.

Artikkel 29. Abielu olemasolu, puudumine või kehtetuks tunnistamine

1. Abielu olemasolu või puudumise fakti, samuti abielu kehtetuks tunnistamise asjades otsuste tegemisel kohaldatakse selle lepingupoole seadusi, mille alusel oli abielu sõlmitud.

2. Kohtu pädevuse küsimustes rakendatakse artikli 28 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 30. Vanemate ja laste õigussuhted

1. Vanemate ja laste õigussuhteid, sealhulgas lastele elatise määramise nõudeid, reguleeritakse selle lepingupoole seadustega, kelle kodanik on laps.

2. Lapse teatavast isikust sündimise tuvastamine ja vaidlustamine, samuti lapse põlvnemise tuvastamine toimub selle riigi seaduste kohaselt, kelle kodanik on lapse ema lapse sünni hetkel. Piisab lapse põlvnemise tuvastamisest vastavalt selle lepingupoole seadustele, kelle territooriumil toimus või toimub tuvastamine.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjades on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanik laps on, samuti selle lepingupoole asutused, kelle territooriumil laps elab.

Artikkel 31. Muud ülalpidamiskohustused

Perekonnaõiguse valdkonnas muid ülalpidamiskohustusi puudutavates asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadust ja on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle territooriumil elab elatist nõudev isik.

Artikkel 32. Lapsendamine

1. Lapsendamise korral kehtib selle lepingupoole seadus, kelle kodanikuks lapsendaja taotluse esitamisel on. Kui lapsendaja on ühe lepingupoole kodanik, kuid tema elukoht on teise lepingupoole territooriumil, kohaldatakse teise lepingupoole seadust.

2. Lapsendamise korral kohaldatakse seoses lapse elukoha muutmisega elukoha vastu teises riigis, lapsendatava nõusoleku, lapsendatava seadusliku esindaja nõusoleku, pädeva riigiasutuse loa ja lapsendamise piirangute suhtes samuti selle lepingupoole seadust, kelle kodanikuks lapsendatav on.

3. Kui lapse lapsendajaks on vanemad, kellest üks on ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik, tuleb täita mõlema lepingupoole seadusega ettenähtud nõuded. Kui abikaasade elukoht on ühe lepingupoole territooriumil, kohaldatakse selle lepingupoole seadust.

4. Eeltoodud lõikeid kohaldatakse ka lapsendamise muutmise ja kehtetuks tunnistamise asjades.

5. Lapsendamise, lapsendamise muutmise või kehtetuks tunnistamise asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle kodanikuks lapsendatav taotluse esitamisel on. Kui lapsendatav on ühe lepingupoole kodanik, kuid tema elukoht on teise lepingupoole territooriumil, kus on ka lapsendaja elukoht, siis on pädev ka teise lepingupoole kohus.

Artikkel 33. Eestkoste ja hooldus

1. Kui leping ei sätesta teisiti, kohaldatakse eestkoste ja hoolduse asjades selle lepingupoole seadust, kelle kodanik on isik, kellele on seatud või tuleb seada hooldaja või eestkostja.

2. Eestkostja või hooldaja ning eestkoste- või hooldusaluse isiku vahelisi õigussuhteid reguleeritakse selle lepingupoole seadusega, kelle asutus seadis eestkoste või hoolduse.

3. Eestkoste või hoolduse vastuvõtmise kohustus määratakse selle lepingupoole seaduse alusel, kelle kodanik saab eestkostjaks või hooldajaks.

4. Ühe lepingupoole kodaniku eestkostjaks või hooldajaks võidakse seada teise lepingupoole kodanik, kui ta elab selle lepingupoole territooriumil, kelle territooriumil tuleb eestkoste või hooldus seada, või kui selle seadmine vastab eestkostet või hooldust vajava isiku huvidele.

5. Eestkoste ja hoolduse seadmise pädevus on selle lepingupoole asutusel, kelle kodanikule tuleb eestkoste või hooldus seada.

Artikkel 34. Eestkoste ja hoolduse kohaldamine

1. Kui tekib vajadus rakendada eestkoste- või hooldusabinõusid, kaitsmaks ühe lepingupoole kodaniku huve, kelle elu- või asukoht või vara asub teise lepingupoole territooriumil, siis teatab selle lepingupoole asutus sellest viivitamatult artikli 33 lõikes 5 nimetatud pädevale asutusele.

2. Edasilükkamatutel juhtudel võtab teise lepingupoole asutus asjakohased ajutised meetmed oma seaduse alusel ja teatab sellest viivitamatult artikli 33 lõikes 5 nimetatud pädevale asutusele. Ajutised meetmed kehtivad seni, kuni eelnimetatud asutus muudab otsuse.

Artikkel 35. Eestkoste ja hoolduse üleandmine

1. Artikli 33 lõikes 5 nimetatud pädev asutus võib anda eestkoste või hoolduse üle teise lepingupoole asutusele, kui eestkoste- või hooldusalune isik elab või viibib või omab vara selle lepingupoole territooriumil. Üleandmine jõustub siis, kui asutus, kelle poole pöörduti, võtab eestkoste või hoolduse seadmise vastu ja teatab sellest seda taotlenud asutusele.

2. Asutus, kes lõike 1 kohaselt võttis eestkoste ja hoolduse seadmise vastu, kohaldab oma riigi seadust.

III jagu

VARALISED ÕIGUSED

Artikkel 36. Tehingu vorm

1. Tehingu vorm määratakse selle tegemise koha seaduse järgi. Piisab, kui järgitakse vormi, mis on ette nähtud selle lepingupoole seaduses, kelle territooriumil tehing sooritatakse.

2. Kinnisasjaga seotud tehingu vorm määratakse selle lepingupoole seaduse alusel, kelle territooriumil kinnisasi asub.

Artikkel 37. Kinnisasi

Kinnisasjaga seotud asjade lahendamise korral kohaldatakse selle lepingupoole seadust ja on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle territooriumil kinnisasi asub.

Artikkel 38. Lepingulised kohustused

1. Lepingulisi kohustusi tuleb täita selle lepingupoole seaduste järgi, mille territooriumil leping sõlmiti, kui lepingupooled ei avalda soovi seadust valida.

2. Lõikes 1 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil on kostja elu- või asukoht. Samuti on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil on hageja elu- või asukoht, kui sellel territooriumil asub vaidluse objekt või kostja vara.

3. Lõikes 2 nimetatud pädevust võivad lepingulise kohustuse osalised kokkuleppel muuta.

Artikkel 39. Vastutus lepinguvälise kahju tekitamise eest

1. Vastutus kahju tekitamise eest, mis ei tulene lepingulistest kohustustest (mitteõiguspärased teod), määratakse selle lepingupoole seaduse alusel, mille territooriumil toimus kohustuse aluseks olev sündmus. Kui hageja ja kostja on sama lepingupoole kodanikud, kohaldatakse selle lepingupoole seadust.

2. Lõikes 1 nimetatud asjades on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil toimus kohustuse aluseks olev sündmus, või kelle territooriumil elab kostja. Samuti on pädev selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil elab hageja, kui sellel territooriumil asub kostja vara.

IV jagu

PÄRIMISASJAD

Artikkel 40. Võrdsuse põhimõte

1. Kummagi lepingupoole kodanikud võivad teise lepingupoole territooriumil omandada vara või õigusi pärimise teel seaduse või viimse tahte avalduse alusel samadel tingimustel ja samas ulatuses nagu teise lepingupoole kodanikudki.

2. Ühe lepingupoole kodanikud võivad teha surma puhuks korraldusi teise lepingupoole territooriumil asuva vara suhtes.

Artikkel 41. Pärimise korral kohaldatav seadus

1. Õigussuhteid vallasvara pärimisel reguleeritakse selle lepingupoole seadusega, kelle kodanikuks pärandaja surma hetkel oli.

2. Õigussuhteid kinnisvara pärimisel reguleeritakse selle lepingupoole seadustega, kelle territooriumil see kinnisvara asub.

3. Kas vara koosseisu kuuluv asi on kinnis- või vallasasi, määratakse kindlaks selle lepingupoole seaduse alusel, kelle territooriumil see asi asub.

Artikkel 42. Pärandi üleminek riigile

Kui artiklis 41 nimetatud lepingupoole seaduse järgi pärijad puuduvad, läheb vallasvara üle sellele lepingupoolele, kelle kodanikuks pärandaja surma hetkel oli;kinnisvara aga läheb üle sellele lepingupoolele, kelle territooriumil ta asub.